Selle aasta advendiaeg algas Mõisaküla kammerkoorile Kungla hoopis teisiti, kui me tavaliselt harjunud oleme. Seekord sõitsime jõuluhäälestuse saamiseks kodust hoopis kaugele – Maltale. Sellel väikesel saarel toimus rahvusvaheline jõulukooride festival. Kuna Kungla lauljatele meeldib üle kõige koos musitseerida ja veidi vähem konkureerida, sobis selline festival, kus puudus igasugune võistlusmoment, meile ideaalselt.

Festivali osavõtjate seas oli koore Poolast, Leedust, Suurbritanniast, Hispaaniast, Ungarist, Itaaliast, Portugalist, Bulgaariast ja loomulikult ka Maltalt. Nii mõnigi neist oli kohal juba mitmendat korda.

Meie kooril oli võimalus esineda kolmel kontserdil ja ühel missal. Teatavasti on Malta katoliiklik maa, kus usk on inimestele väga tähtis. Seetõttu on kogu saareke täis pikitud suuremaid ja väiksemaid (valdavalt küll suuremaid) kirikuid, millest üks uhkem kui teine. Ainuüksi Malta pealinnas Vallettas on kirikuid üle veerandsaja. Ringkäigul selles ajaloolises linnas õnnestus sisse piiluda neist kahte ning proovida, kuidas koor nende võlvide all kõlab. Oli ilus küll!

Festivali kontserdipaigad asusid Malta põhjapoolsemas küljes. Kolmest kontserdist kahel saime esitada 15-minutilise kava, lõppkontserdil anti meile 5 minutit. Finaalkontserdil viibis ja tervitas meid ka Eesti Vabariigi aukonsul Maltal, hr Ian de Cesare. Viisime festivalipubliku ette muuhulgas ka Urmas Sisaski, Olav Ehala, Cyrillus Kreegi teoseid, mis on meile väga südamelähedased ja mida me alati hea meelega laulame.

Esimese advendi hommikul oli meil võimalus kaasa teenida missal St. Lucia Parish kirikus Mtarfas. Sealt pärineb ka meie jaoks üks võimsamaid emotsioone Maltal viibimise ajal. Üheks esitatavaks lauluks valisime Šoti traditsionaali „Amazing Grace“. Kui meie solist alustas, hakkas samal viisil ümisema ka kogudus. Koori liitudes muutusid kirikulised julgemaks, laulu finaal oli uhke ühislaul mitmes keeles – meie eesti ja kogudus malta omas.

Kogu festivali vältel alates saabumisest kuni lahkumiseni saime tunda ülisooja ja armastavat suhtumist meisse. Igaüks oli justkui kauaoodatud külaline, kelle heaolu pärast nähti tohutult vaeva ja kelle iga Maltal veedetud minut püüti teha nauditavaks. Nii mõnigi kooriliige „keeldus“ lahkumise päeval bussi peale tulemast ja lubas hoida koorile „kohta soojas“. Õnneks saime kõik oma väärtuslikud lauljad tagasi Eestisse tuua ja nüüd juba jõuluhäälestunult. Ei lugenud midagi, et alles ööl vastu teisipäeva astusime koduuksest sisse, aga juba õhtul olime taas oma armsas Mõisaküla kultuurimajas proovis …