L 1. november kell 21.00 toimub Tartu Pauluse kirikus Eesti Kammerkooride Liidu hingedepäeva öökontsert.
N 6. november kell 19.00 toimub Estonia kontserdisaalis Eesti Kammerkooride Liid hingedepäeva kontsert.
Mozarti Requiem kõlab harukordselt võimsas esituses – lavale astub Eesti Kammerkooride liidu liikmeskooride üle 150 liikmeline ühendkoor, Pärnu Linnaorkester ja solistid. See on erakordne võimalus kogeda midagi suursugust, mida Eestis kuuleb harva.
Solistid
Grete Oolberg (Teater Vanemuine)
Aule Urb (Rahvusooper Estonia)
Yixuan Wang (Rahvusooper Estonia)
Kristjan Häggblom (Teater Vanemuine)
Dirigent
Mihhail Gerts
Piletid müügil Fientas ning kohapeal. Fientas vali rippmenüüst kummale kontsertile piletit osta soovite.
Piletihinnad: 25€ / 20€* / 50€**
* Soodushind kehtib õpilastele, tudengitele ja pensionäridele soodustust tõendava dokumendi esitamisel piletikontrollis.
** Toetajapilet
Wolfgang Amadeus Mozart (ristinimi Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart; 27. jaanuar 1756 Salzburg – 5. detsember 1791 Viin) oli Austria helilooja, Viini klassikalise koolkonna esindaja.
Ta sündis Salzburgi õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini perekonda noorima pojana. Vanematel oli 7 last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks.
Wolfgangi muusikaline anne avaldus varakult. Mozart õppis 3- aastaselt kuulmise järgi klavessiini mängima, 4-aastaselt sai noodid selgeks ja hakkas komponeerima. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. 1764. aastal ilmusid trükis Mozarti esimesed 4 sonaati viiulile ja klaverile. Aasta hiljem, 8- aastaselt kirjutas ta 1. sümfoonia ja 12-aastaselt kirjutas esimese ladinakeelse kooliooperi “Apollo ja Hyacinthus”. 1768. aastal valmistas Leopold Mozart ette 12- aastase poja ooperidebüüti, Wolfgang kirjutas esimese täismõõdus koomilise ooperi “Teeseldud lihtsameelsus”.
1769. aasta lõpul võeti 13- aastane Wolfgang isa käe alla tööle õukonnakapelli asekontsertmeistriks Salzburgi peapiiskopi õukonda. 1770-1773 tegid Leopold ja Wolfgang Mozart kolm väga edukat Itaalia-reisi. Itaalias võeti Wolfgang Mozartit vastu kui väljakujunenud ja kõrge mainega heliloojat.14-aastaselt võeti Mozart Itaalias pärast edukalt sooritatud eksamit Bologna muusikaühingu (Accademia filarmonica) liikmeks ning Rooma paavst tegi temast Kuldkannuse ordeni rüütli.
Aastal 1781 lahkus Mozart Salzburgist piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana. 4. augustil 1782 abiellus Mozart Constanze Weberiga. Neil oli kuus last, kellest ükski ei abiellunud ja ühelgi polnud lapsi.
1787. aastal nimetati Mozart keiserlikuks kammermuusikuks ja see tiitel andis talle pideva sissetuleku. Mozarti elu lõpuaastad olid majanduslikult ebakindlad, sest ta oli kõike muud, kuid mitte mõistlik majandaja. Kuigi ta kurtis rahapuuduse üle, võis ta Constanzele lubada sagedasi tervisereise Badenisse, samuti teenreid ja tõlda.
Enamik tema kuulsamatest teostest on kirjutatud tema elu viimasel kümnendil. Ükski teine helilooja ei saanud näha nii sügavale inimhinge kui Mozart ega suutnud eales väljendada oma mõtteid muusikas nii suure ilu- ja graatsiatundega.
1791. aastal jõudis Mozart kirjutada veel mitu suurteost, ooperi “Tituse halastus”, ooperi (Singspiel) “Võluflööt”. Samal aastal alustas ta Reekviemi, mis on salapäraste legendidega ümbritsetud teos, mille kallal ta töötas veel surivoodilgi, kuid mis jäi tema poolt lõpetamata.
Reekviem (Requiem; K. 626) on Wolfgang Amadeus Mozarti viimane heliteos.
Mozart kirjutas Reekviemi Viinis 1791. aastal, kuid see jäi pooleli, kui helilooja 5. detsembril suri. Franz Xaver Süssmayr, kes oli Mozarti õpilane, lõpetas Reekviemi 1792. aastal ning andis selle üle krahv Franz von Walseggile, kes oli selle tellinud oma naise surma-aastapäeva puhuks.
Mozarti originaalkäsikirjas oli lõpetatud ja orkestreeritud algusosa Introitus, viimistletud mustandid Kyriest ja Sequentiast ja ofertoorium. Ei ole kindel, kui suurel määral toetus Süssmayr ülejäänud osade koostamisel Mozarti nüüdseks kadunud märkmetele, hiljem väitis ta Sanctust ja Agnus Deid olevat omaenda looming.