Täna tähistab sünnipäeva meie tegevjuht Kertu, tänu kellele saavad teoks kõik EKKLi vahvad ettevõtmised. Lisaks võib teda kohata laulmas meie liikmeskoorist kammernaiskoori Sireen ridades. Palju-palju õnne ja rõõmu! Et kõik saaksid temaga paremini tutvuda, on Kertu vastanud mõnele küsimusele.

Milline on Sinu kõigi aegade lemmikkooriteos ja miks see Sind nii sügavalt kõnetab? Kas Sul on mõni eriline mälestus seotud selle teosega?

On päris raske eelistada üht teost teisele, sest igas kontserdikavas leidub alati mõni pärlike, ükskõik kas olen esitaja või kuulaja poole peal. Siiski tooksin ühe erilise kooriteosena esile Gustav Ernesaksa “Sinu aknal tuvid” Debora Vaarandi tekstile. Mind köidavad selle loo juures nii Vaarandi tekst kui ka Ernesaksa voolav ja tihe helikeel, kirsiks tordil muidugi II aldi soolo.

Kui ma aastaid tagasi käisin gümnaasiumis teistele klassidele muusikaõpetuses koorimuusikat tutvustamas, palusin õpilastel üles kirjutada paberile, mis mõtteid see teos neis tekitas. Ajal, mil räägime järjest rohkem ja avatumalt vaimsest tervisest, jäi väga meelde kommentaar, et kevadet ootav lumi vajaks ehk abi.

Mida Sa armastad teha väljaspool koorimaailma?

Väljaspool koorimaailma olen ikkagi truu muusikale, töötades igapäevaselt suurte festivalide administratiiv- ja jätkusuutlikkuse juhina. Pean väga lugu ka igasugusest kogemuste korjamisest, nii ise kultuuritarbijana kui ka maailmas ringi reisides.

Mis inspireerib Sind kammerkooride liidu juures tegutsema?

Mul on olnud senise kolme ja poole aasta jooksul olnud võimalus töötada koos kahe väga erineva, kuid ägeda juhatusega, kes on kõik mind rohkesti inspireerinud. Nii oleme koos korraldanud festivale, kontserte ja volikogusi üle Eesti. Suurt rõõmu tõi kuu aega tagasi toimunud 1. koorikorralduse päev – võimalus aidata koorikogukonnal olla professionaalsem ja ühtsem aitab särada kogu meie muusikakultuuril nii kodumaal kui ka kaugemal.